Pärast raamatu "The Case for Copyright Reform" 2. peatüki lugemist jäi mulle mulje, et midagi pole eriti muutunud, välja arvatud see, et ülemaailmsel tasandil pole midagi reguleeritud, vaid ainult kohaliku ja erasektori tasandil. Iga ettevõte määrab oma Interneti -ressurssides endale või teistele inimestele ajaraami ning otsustab ka selle üle, kas ühel või teisel põhjusel on vaja keegi bännida või mitte. Mis puutub tasuta mittekaubandusliku sisu jagamisse, siis selleks on olemas teenused, mis postitavad dokumente/faile ilma autoriõiguseta.
Minu arvamus on, et palju pole pärast kirjutatut muutunud, kuna aega läks suhteliselt vähe.
Комментариев нет:
Отправить комментарий