E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyleft on litsents, mis:

• võimaldab kasutada originaalteost tuletatud teoste loomisel ilma autoriõiguse omaniku loata;
• nõuab, et tuletatud teose litsentsis oleksid kaks selles loendis olevat üksust.

Et vastata küsimusele, kuidas copyleft mõjutab litsentside valikut, peame mõistma, kellele seda vaja on. Nüüd paljud ettevõtted, et mitte lisaraha maksta, pigem valivad avatud litsentse ja teevad neid endale, kuidas nad tahavad. Copyleft-litsentse on mitut tüüpi, näiteks:

• Puuduv copyleft - sobib neile, kes on valmis lisama koodi programmi, mida levitatakse teise litsentsi alusel. (näited - X11, BSD, Apache)
• Nõrk copyleft viitab litsentsile, kus mitte kõik tuletatud teosed ei päri copyleft-litsentsi. Nõrga copyleft-litsentse kasutatakse enamasti teekede jaoks, võimaldades linke teistele teekele. (näited - Mozilla, Yahoo!, Mts)
• Tugev copyleft - kõikide tuletatud teoste suhtes võivad kehtida ranged copyleft-sätted, mis tähendab, et teose algsel loojal on kõige rohkem õigusi. (näited on GNU General Public, BSD Protection, Sleepycat)

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 Pärast raamatu "The Case for Copyright Reform" 2. peatüki lugemist jäi mulle mulje, et midagi pole eriti muutunud, välja arvatud see, et ülemaailmsel tasandil pole midagi reguleeritud, vaid ainult kohaliku ja erasektori tasandil. Iga ettevõte määrab oma Interneti -ressurssides endale või teistele inimestele ajaraami ning otsustab ka selle üle, kas ühel või teisel põhjusel on vaja keegi bännida või mitte. Mis puutub tasuta mittekaubandusliku sisu jagamisse, siis selleks on olemas teenused, mis postitavad dokumente/faile ilma autoriõiguseta.

Minu arvamus on, et palju pole pärast kirjutatut muutunud, kuna aega läks suhteliselt vähe.

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Kõigist ülaltoodud 10 käsust on mulle kõige lähemal ilmselt 3. punkt "Tea, kus sa oled". Isiklikust kogemusest võin kirjeldada, et see on tõesti vajalik, kuna erinevaid kohti Internetis võib seostada erinevate riikidega, kus neil on oma kultuur ja kombed. Inimesena, kes istub erinevatel allikatel, võin soovitada enne midagi postitama asumist kindlasti uurida, kuidas kasutajad seal suhtlevad, mida nad julgustavad ja mida hukka mõistetakse. Hoolimata asjaolust, et Internetis on sõnavabadus, ei tohiks unustada kohalikke seadusi, samuti kohalikke ütlemata seadusi, millel põhineb igasugune suhtlus ja käitumine.

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Kõige enam realiseerunud visioonipunkt. 

Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. 

Praegu, kui olete riigi kodanik, saate hõlpsalt sisse logida mis tahes osariigi saidile ja kasutada selle teenuseid. Kõige selle jaoks on teil vaja ainult Internetti, kui teate, mida täpselt vajate, siis on kõik peaaegu koheselt. 

Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt. 

Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid. 

Kuna eesti keelt kasutatakse ainult meie riigi raames, kasutatakse seda kahjuks peamiselt riigi veebisaitidel. Paljud kohalikud eraettevõtted kasutavad põhikeelena inglise keelt ning eesti keel lisandub ainult keelekomisjoni jaoks.

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Tasub alustada sellest, mis on uus meedia. Uus meedia on termin, mida 20. sajandi lõpus hakati kasutama interaktiivsete elektrooniliste väljaannete ja uute suhtlusvormide jaoks sisutootjate ja tarbijate vahel, et tähistada erinevusi traditsioonilisest meediast, näiteks ajalehtedest, st see termin tähistab digitaalsed, võrgutehnoloogiad ja suhtlemise.

Hetkel tunnustatakse enamikku uutest meediatest meediana, kuid on hulk inimesi, kes ei tunnista, milleks neil on oma argumendid. "Kogu traditsioonilise meedia eesmärk on edastada avalikkusele sotsiaalselt olulist teavet. Uus meedia on omakorda vaid inimestevahelise suhtluse platvorm. Sellest järeldub, et traditsiooniline meedia asetab esikohale teabe, st sisu ja sotsiaalmeedias domineerib suhtlus, samas kui sõnumite sisu hajub tagaplaanile "- ühe e-turunduse valdkonna professionaali sõnad. Tema vastased selles küsimuses ütlevad, et uus meedia on traditsiooniline meedia, kuid veebivormingus, kus teatud programmeerimisoskuseta inimene saab osaleda sotsiaalselt olulise teabe loomisel, talletamisel ja levitamisel.

Kui mõelda, kas leian ma uut meediat traditsioonilise meediaga sarnaseks, siis minu vastus on jah.

Positiivne asi, mille uus meedia on andnud, on kättesaadavus. Pole tähtis, kus te olete või kes te olete, peamine on see, et teil on Internet, millest piisab, et tarbida teavet, mis on ette nähtud planeedi mis tahes piirkonna jaoks, selleks peate teadma allikaid. Samuti muutus teabe loojaks olemine lihtsamaks, selleks peate lihtsalt looma ajaveebi, kanali või veebisaidi.

Negatiivse poole pealt väärib märkimist sama teabe kättesaadavus. Iga päev võime näha sotsiaalvõrgustikes registreeritud lapsi vanuses 7–10 aastat, kuid seal olevad postitused ja uudised on suunatud hoopis teistsugusele publikule, mis võib hiljem nende psüühikat traumeerida. Teiseks puuduseks on infofiltrite puudumine, lugeja peab ise langetama otsuse, kas uskuda nähtavasse või loetud informatsiooni või mitte.

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Fax

Üks huvitav teema, millest tahaksin rääkida, on faks.

Faks on tehnoloogia piltide edastamiseks telefoniliini kaudu. Meetod sobib võrdselt nii graafilise kui ka tähtnumbrilise teabe edastamiseks.

Selle ajalugu algab 19. sajandil. Maailma esimene faks saadeti 1843. aastal, mida võib olla raske uskuda. Alexander Bain esitas 1883. aastal esimesena patendi faksiaparaadile. Ajalooliselt kuulus faksiühendus telegraafiside hulka ja see on telekommunikatsiooni tüüp.

Üks olulisi hetki faksi kasutamisel leidis aset 1966. aastal (rohkem kui sada aastat pärast esimese faksi saatmist), kui kiideti heaks GROUP 1. Standard. Pärast seda lihtsustati erinevate ettevõtete toodetud fakside ühilduvust. .

Praegu on faksid endiselt kasutusel, kuid mitte nii aktiivselt kui 20 aastat tagasi Interneti tulekuga massidesse. Hetkel on GROUP 3 standard juba kasutusel ning ühe lehe ülekandmiseks kulub umbes 30 sekundit.

Motorola DynaTAC

Motorola DynaTAC 8000X oli esimene mobiiltelefon.

Esimene mobiilikõne tehti 1973. aastal prototüübi põhjal. Aastatel 1973–1983 toodeti mitmeid prototüüpe. DynaTAC 8000X oli tõesti esimene mobiiltelefon, mis suutis kasutaja ühendada telefonivõrguga ilma mobiilioperaatorita. Ja seda võiks tõesti kanda üks inimene.

Müügile tulnud telefone toodeti aastatel 1983–1994. Üks eksemplar maksis 1884. aastal 3995 dollarit

See oli toru, mis kaalus umbes 0,8 kg ja mõõtmetega 22,5 x 12,5 x 3,75 cm. Aku võimaldas DynaTacil 35 minutit suhelda, kuid selle laadimiseks kulus veidi üle 10 tunni.

Kahjuks asendati see mudel kiiresti teiste telefonidega, mis olid väiksemad ja mugavamad.

Noppeid IT ajaloost

Python (1991)

Python on kõrgetasemeline programmeerimiskeel, mis on programmeerimiskeele tipus olnud juba mitu aastat. Guido van Rossum alustas selle arendamist 1989. aastal Hollandis, kuid ametlikult ilmus esimene versioon 21. veebruaril 1991. Praegu on python universaalne keel, mida kasutatakse skriptide, rakenduste, veebisaitide ja isegi mängude loomiseks. Selle programmeerimiskeele jaoks on loodud kasutajateegid, mis hõlbustavad sellega töötamist. Kuigi python sai populaarseks alles 2000. aastatel, ei muuda see asjaolu, et seda arengut võib nimetada tehnoloogiliselt oluliseks.

Amazon Web Services (2006)

Amazon Web Services (AWS) on kaubanduslik avalik pilv, mida haldab ja arendab Amazon. Pakub tellijatele nii infrastruktuurimudelit (virtuaalserverid, salvestusruum) kui ka platvormi tasemel teenuseid (pilveandmebaasid, pilve vahevara, pilveserverita andmetöötlus, arendustööriistad).
Esimesel ametlikul väljaandmisel (14. märts 2006) oli AWS -is saadaval 3 teenust - pilvefailide salvestus, arvutusvõimsuse rentimise teenused (virtuaalse masina rent) ja järjekorrateenus. Praegu kasutatakse Amazoni veebiteenuseid aktiivselt paljudes ettevõtetes (mitte ainult IT -s), samuti on selles teenuses toimunud palju muudatusi ja uusi teenuseid.

Docker (2013) 

Docker - tarkvara rakenduste juurutamise ja haldamise automatiseerimiseks keskkondades, mis toetavad konteineriseerimist, rakenduste konteinerit. Võimaldab teil pakendada rakenduse konteinerisse, mida saab tuuma virtualiseerimise toega mis tahes Linuxi süsteemis juurutada, pakub nende konteinerite haldamiseks käskude komplekti. Esimene ametlik versioon ilmus 13. märtsil 2013.

Docker võimaldab teil käivitada mitmeid rakendusi, mis ei ole mingil viisil omavahel ühendatud ja kui testimisel ilmnevad vead, ei kahjusta see operatsioonisüsteemi, millel rakendus käivitatakse. Nüüd võimaldab see tarkvara programmeerijatel rakendust iseseisvalt testida ilma testijate abita.