E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Elon Musk on kaasaegse üks silmapaistvamaid ärijuht. Tema juhtimisstiili nimetatakse sageli loominguliseks juhtimiseks. Ja kuigi ärimeest süüdistatakse sageli kaootilisuses ja liigses spontaansuses, võib neid jooni pidada loomingulise juhtimise kõrvalmõjudeks.
Elon Musk oma kabinetis ei istu. Ta on alati seal, kus töö käib täies hoos.
Tema juhtimisstiili saab iseloomustada järgmise ärimehe väitega. "Ebaõnnestumine on võimalus. Kui te ei ebaõnnestu, siis te ei loo uuendusi."
Kuigi internetist võib Elon Muski kui juhi kohta leida palju mittemeelitavaid arvustusi, jõuavad tema ärid alati kõrgele, mis on näitaja.

Jeff Bezos - Amazon korporatsiooni tegevjuht. Ettevõtja ise kogus kuulsust väga sitke ja kompromissitu juhina. Mõnede teadete kohaselt palkas Bezos isegi personalitreeneri, kes aitaks tal oma töötajate tooni pehmendada ja emotsionaalset intensiivsust vähendada.
Ärimehena mõistab Bezos, et tema edu sõltub eelkõige oskusest leida kontakti teiste inimestega. Ja see ei puuduta ainult äripartnereid, aktsionäre ja kliente, kelle huvidega peaks iga ettevõte arvestama.

E-ITSPEA 8: IT proff...?

Et vastata küsimusele "milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"?" igale väärtusele tasub anda määratlus.

Proffi on käsitööline, kes on saavutanud suurepärased kutseoskused.
Käsitööline on teatud valdkonna professionaal, kuid kelle loominguline potentsiaal pole veel täielikult avaldunud.
Kuigi kui te ei lähe nüanssidesse, on need sünonüümid, kuid erinevad semantiliste varjundite ja emotsionaalse värvuse poolest.

Mulle tundub, et proffi ja käsitöölise vahel on sarnasusi, kuid käsitööline teenib raha endale eluks oma tööga mingi ajani, kui on motivatsioon, aga proffi elab sellega ning on sellest palju teab elukutsest ja selle aspektidest.

Mulle tundub ka, et professionaal erineb käsitöölisest selle poolest, et ta mõtleb peaga ja teeb kätega, samas kui käsitööline teeb eelkõige seda, mida oskab.

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyleft on litsents, mis:

• võimaldab kasutada originaalteost tuletatud teoste loomisel ilma autoriõiguse omaniku loata;
• nõuab, et tuletatud teose litsentsis oleksid kaks selles loendis olevat üksust.

Et vastata küsimusele, kuidas copyleft mõjutab litsentside valikut, peame mõistma, kellele seda vaja on. Nüüd paljud ettevõtted, et mitte lisaraha maksta, pigem valivad avatud litsentse ja teevad neid endale, kuidas nad tahavad. Copyleft-litsentse on mitut tüüpi, näiteks:

• Puuduv copyleft - sobib neile, kes on valmis lisama koodi programmi, mida levitatakse teise litsentsi alusel. (näited - X11, BSD, Apache)
• Nõrk copyleft viitab litsentsile, kus mitte kõik tuletatud teosed ei päri copyleft-litsentsi. Nõrga copyleft-litsentse kasutatakse enamasti teekede jaoks, võimaldades linke teistele teekele. (näited - Mozilla, Yahoo!, Mts)
• Tugev copyleft - kõikide tuletatud teoste suhtes võivad kehtida ranged copyleft-sätted, mis tähendab, et teose algsel loojal on kõige rohkem õigusi. (näited on GNU General Public, BSD Protection, Sleepycat)

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 Pärast raamatu "The Case for Copyright Reform" 2. peatüki lugemist jäi mulle mulje, et midagi pole eriti muutunud, välja arvatud see, et ülemaailmsel tasandil pole midagi reguleeritud, vaid ainult kohaliku ja erasektori tasandil. Iga ettevõte määrab oma Interneti -ressurssides endale või teistele inimestele ajaraami ning otsustab ka selle üle, kas ühel või teisel põhjusel on vaja keegi bännida või mitte. Mis puutub tasuta mittekaubandusliku sisu jagamisse, siis selleks on olemas teenused, mis postitavad dokumente/faile ilma autoriõiguseta.

Minu arvamus on, et palju pole pärast kirjutatut muutunud, kuna aega läks suhteliselt vähe.

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Kõigist ülaltoodud 10 käsust on mulle kõige lähemal ilmselt 3. punkt "Tea, kus sa oled". Isiklikust kogemusest võin kirjeldada, et see on tõesti vajalik, kuna erinevaid kohti Internetis võib seostada erinevate riikidega, kus neil on oma kultuur ja kombed. Inimesena, kes istub erinevatel allikatel, võin soovitada enne midagi postitama asumist kindlasti uurida, kuidas kasutajad seal suhtlevad, mida nad julgustavad ja mida hukka mõistetakse. Hoolimata asjaolust, et Internetis on sõnavabadus, ei tohiks unustada kohalikke seadusi, samuti kohalikke ütlemata seadusi, millel põhineb igasugune suhtlus ja käitumine.

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Kõige enam realiseerunud visioonipunkt. 

Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. 

Praegu, kui olete riigi kodanik, saate hõlpsalt sisse logida mis tahes osariigi saidile ja kasutada selle teenuseid. Kõige selle jaoks on teil vaja ainult Internetti, kui teate, mida täpselt vajate, siis on kõik peaaegu koheselt. 

Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt. 

Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid. 

Kuna eesti keelt kasutatakse ainult meie riigi raames, kasutatakse seda kahjuks peamiselt riigi veebisaitidel. Paljud kohalikud eraettevõtted kasutavad põhikeelena inglise keelt ning eesti keel lisandub ainult keelekomisjoni jaoks.

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Tasub alustada sellest, mis on uus meedia. Uus meedia on termin, mida 20. sajandi lõpus hakati kasutama interaktiivsete elektrooniliste väljaannete ja uute suhtlusvormide jaoks sisutootjate ja tarbijate vahel, et tähistada erinevusi traditsioonilisest meediast, näiteks ajalehtedest, st see termin tähistab digitaalsed, võrgutehnoloogiad ja suhtlemise.

Hetkel tunnustatakse enamikku uutest meediatest meediana, kuid on hulk inimesi, kes ei tunnista, milleks neil on oma argumendid. "Kogu traditsioonilise meedia eesmärk on edastada avalikkusele sotsiaalselt olulist teavet. Uus meedia on omakorda vaid inimestevahelise suhtluse platvorm. Sellest järeldub, et traditsiooniline meedia asetab esikohale teabe, st sisu ja sotsiaalmeedias domineerib suhtlus, samas kui sõnumite sisu hajub tagaplaanile "- ühe e-turunduse valdkonna professionaali sõnad. Tema vastased selles küsimuses ütlevad, et uus meedia on traditsiooniline meedia, kuid veebivormingus, kus teatud programmeerimisoskuseta inimene saab osaleda sotsiaalselt olulise teabe loomisel, talletamisel ja levitamisel.

Kui mõelda, kas leian ma uut meediat traditsioonilise meediaga sarnaseks, siis minu vastus on jah.

Positiivne asi, mille uus meedia on andnud, on kättesaadavus. Pole tähtis, kus te olete või kes te olete, peamine on see, et teil on Internet, millest piisab, et tarbida teavet, mis on ette nähtud planeedi mis tahes piirkonna jaoks, selleks peate teadma allikaid. Samuti muutus teabe loojaks olemine lihtsamaks, selleks peate lihtsalt looma ajaveebi, kanali või veebisaidi.

Negatiivse poole pealt väärib märkimist sama teabe kättesaadavus. Iga päev võime näha sotsiaalvõrgustikes registreeritud lapsi vanuses 7–10 aastat, kuid seal olevad postitused ja uudised on suunatud hoopis teistsugusele publikule, mis võib hiljem nende psüühikat traumeerida. Teiseks puuduseks on infofiltrite puudumine, lugeja peab ise langetama otsuse, kas uskuda nähtavasse või loetud informatsiooni või mitte.