E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Me kõik oleme kuulnud pettustest ja sellest, et tänapäeval on see paljude inimeste jaoks tavaline sissetulekuvorm. Petturid ootavad meid isegi Internetis, kus neil on juba palju väljakujunenud meetodeid meie raha ja andmete väljapressimiseks ning nende edu sõltub paljuski nende sotsiaalsest inseneri oskustest. Seetõttu on nende ohvriteks enamasti vanema põlvkonna inimesed.

Kuid tõsiasi, et pettusi kasutatakse praegu aktiivselt, ei tea paljud endiselt, kuidas end selle eest kaitsta.

Mida siis tuleks Minticki valemi kolme komponendi identiteedivarguse maandamiseks ette võtta?

Tehnoloogia

Kasutage häid viirusetõrjeid ja tulemüüre, mis suudavad jälgida mitte ainult viiruseid, vaid ka saite ja rakendusi, mis pole korralikult kaitstud ning võivad teatud toimingute sooritamiseks lihtsalt ohtlikud olla.

Kui puutute kokku teabega, mis on teie tundeid riivanud, kuid teile tundub see veidi kahtlane, siis leiate selle teema kohta lisateavet Internetist.

Haridus

Need, kes soovivad end kaitsta, leiavad Internetist hõlpsalt arutelu praeguste petumeetodite üle ja on kursis kõigi pahatahtlike võtetega. Lisaks võite isegi leida terveid andmebaase ebausaldusväärsetest telefoninumbritest, e-posti aadressidest ja veebilehtedest, mille puhul kahtlustati või kinnitati pettus.

Reegel

Ärge helistage tagasi võõrastele numbritele, ärge järgige linke ega laadige faile alla tundmatu kirja saatja käest, ärge laske end petta lihtsatest rahateenimisviisidest, ärge laske end petta Internetis levivatest ähvardustest, ärge jagage isikuandmeid ebausaldusväärsed inimesed, ärge kandke raha teile tundmatutesse fondidesse.

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Minu meeles üks parimaid lahendusi erivajadustega inimestele mis ma olen näinud on Be My Eyes mobiilrakendus. See rakendus on tasuta ja oli tehtud et anda võimalusi inimestele kellel on nägemishäired saada abi vabatahtlikutest läbi videokõne. Pimeda ja nägemispuudega kasutajatele pakutakse enam kui 1 miljonilt vabatahtlikult visuaalset tuge enam kui 180 keeles. Kõnele vastamiseks kulub umbes 30 sekundit.

Paljud inimesed kasutavad Be My Eyes rakendusi juhul kui on vaja:
leida kadunud esemeid;
kirjelda fotod;
sobitada või kirjelda värvi;
lahendada arvutiprobleemi;
määrada toodete säilivusaja;
tutvuda või navigeerida uues kohas;
määrada ühistranspordi saabumise ja väljumise;
jne.

Be My Eyes rakendusi on võimalik kasutada Android kui ka Apple telefonides 2017 aastast, enne oli võimalik kasutada Apple telefonides (esimene versioon oli 2015 aastal).

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Veebilehe kasutatavus on väga oluline nii veebilehe omanikule, kui ka inimestele, kes sattuvad sinna. See peab olema lihtne, aga samas meeldiv ja meeldejääv. Interneti on tohutult palju veebilehte, kuhu kasutajad ei tahaks sattuda, õnneks on ka neid, mis rõõmustavad silma. Tänases blogis toon ühe näide halvast ja ühe näide heast veebilehe kasutatavusest. 

Alustan halvast näitest - https://thebiguglywebsite.com/

Ma ei ole kindel, kas see veebileht on tehtud mingi põhjuse pärast või niisama, aga seda külastada tulevikus küll ei tahaks. Sattudes sinna esmakordselt, tõenäoliselt, Te ei saa mitte midagi aru: milleks see on, kuidas see toimib, kuidas seda kasutada. Selleks, et ikkagi aru saada (kui jätkuvalt soovi on), tuleb vist palju uurida seal. Sellel lehel on palju erinevaid pilte, mis ka kattuvad omavahel ja häirivad silma (vähemalt minul). Lisaks sellele, seal on väga imelikud kirjed ning nende disain jätab soovida paremat. Ma eriti ei julgenud klikkida erinevate kirjete peale, sest et ei ole kindel, mis seal peitub nende taga. 

Räägiks ka heast näitest - https://koox.co.uk/

Vaadates seda veebilehe silm päriselt puhkab: väga ilus disain, hea animatsioon, värvid omavahel sobivad. Väga mugav ka navigatsioon ülespool – saab kiiresti leida seda, mida otsid. Nendel, kes tahavad kasutada selle veebilehe teenuseid, ei teki probleeme leida informatsiooni ja ka meelde jätta, kuidas mis toimib. Minu arvates, juba esimesest korrast, kui sinna sattutakse, on kõik juba selge ja ei vaja sügavat uurimist.

Kokkuvõtteks võin öelda, et alati on meeldiv külastada veebilehte, mis on lihtsa disainiga, aga samas väga ilusad ja arusaadavad, siis tekkib ka soov jälle sinna sattuda.

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

V-mudel

Mõtleme välja, et olete vabakutseline programmeerija ja teie ülesandeks on luua kliendile rakendus. Tavalise planeerimise korral tehakse testimine alles viimasena, st pärast juurutamise lõpetamist. Sel juhul on lihtne mõni detail kahe silma vahele jätta ja kliendile pooleli jäänud taotlus esitada. Kui leiate selle, peate palju ümber kirjutama ja kulutama ka palju aega. Appi tuleb V-mudel, mis annab testimise etapi igaks elutsükli etapiks.
Kahjuks on raske konkreetset näidet tuua, võib tuua meetodi - DevOps, kus testimine ei ole omaette tegevusliik. Praegu kasutavad enamik uusi rakendusi ja teenuseid loomisel DevOpsi.

SaaS (software as a service)

SaaS võimaldab kasutajatel Internetis pilvepõhiseid rakendusi ühendada ja kasutada. Näiteks - Microsoft 365 rakenduste komplekt, mis sisaldab meiliteenust, pilvesalvestust ja Office 365 rakendusi. SaaS-iga saate tellida pas-as-you-go mudeli või tellimuse teatud perioodiks. SaaS-iga pakub pilveteenuse pakkuja teile täielikult kohandatud keskkonda ning teil on juurdepääs rakendustele ja teenustele, kus saate teha vajalikke toiminguid. 

E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

 Mis puutub minusse, siis pärast artikli Hacker-HOWTO lugemist on mul endiselt ebamäärased tunded. Tehnilisest küljest on kõik hästi kirjeldatud, on häid nõuandeid, mida teha ja mis suunas liikuda, see kõik on suurepärane ja tundub, et artikli võiks valmis saada, kuid autor (Eric Steven Raymond) hakkas andma nõu, millist elustiili juhtida. Pärast seda vajusid kõik positiivsed mõtted tagaplaanile, kuna see, mida Eric meile minu jaoks soovitab, on väga keskpärane nõuanne ega tekita tilkagi huvi. Mulle tundub, et häkkimine on tihedamalt seotud ühe mineviku teemaga, õigemini professionaalsusega. Samuti ei meeldinud mulle väga mõned vastused küsimustele, või kui täpsem olla, siis need vastused, milles ta solvanguid kasutas. Usun, et pärast sellist esitlust artiklis pole see eriti kultuurne.

Kokkuvõtteks öelge, et see artikkel võiks olla palju parem, kui poleks näpunäiteid, kuidas elada. Räägime ju üldiselt professionaalsest arengust.

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Elon Musk on kaasaegse üks silmapaistvamaid ärijuht. Tema juhtimisstiili nimetatakse sageli loominguliseks juhtimiseks. Ja kuigi ärimeest süüdistatakse sageli kaootilisuses ja liigses spontaansuses, võib neid jooni pidada loomingulise juhtimise kõrvalmõjudeks.
Elon Musk oma kabinetis ei istu. Ta on alati seal, kus töö käib täies hoos.
Tema juhtimisstiili saab iseloomustada järgmise ärimehe väitega. "Ebaõnnestumine on võimalus. Kui te ei ebaõnnestu, siis te ei loo uuendusi."
Kuigi internetist võib Elon Muski kui juhi kohta leida palju mittemeelitavaid arvustusi, jõuavad tema ärid alati kõrgele, mis on näitaja.

Jeff Bezos - Amazon korporatsiooni tegevjuht. Ettevõtja ise kogus kuulsust väga sitke ja kompromissitu juhina. Mõnede teadete kohaselt palkas Bezos isegi personalitreeneri, kes aitaks tal oma töötajate tooni pehmendada ja emotsionaalset intensiivsust vähendada.
Ärimehena mõistab Bezos, et tema edu sõltub eelkõige oskusest leida kontakti teiste inimestega. Ja see ei puuduta ainult äripartnereid, aktsionäre ja kliente, kelle huvidega peaks iga ettevõte arvestama.

E-ITSPEA 8: IT proff...?

Et vastata küsimusele "milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"?" igale väärtusele tasub anda määratlus.

Proffi on käsitööline, kes on saavutanud suurepärased kutseoskused.
Käsitööline on teatud valdkonna professionaal, kuid kelle loominguline potentsiaal pole veel täielikult avaldunud.
Kuigi kui te ei lähe nüanssidesse, on need sünonüümid, kuid erinevad semantiliste varjundite ja emotsionaalse värvuse poolest.

Mulle tundub, et proffi ja käsitöölise vahel on sarnasusi, kuid käsitööline teenib raha endale eluks oma tööga mingi ajani, kui on motivatsioon, aga proffi elab sellega ning on sellest palju teab elukutsest ja selle aspektidest.

Mulle tundub ka, et professionaal erineb käsitöölisest selle poolest, et ta mõtleb peaga ja teeb kätega, samas kui käsitööline teeb eelkõige seda, mida oskab.

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyleft on litsents, mis:

• võimaldab kasutada originaalteost tuletatud teoste loomisel ilma autoriõiguse omaniku loata;
• nõuab, et tuletatud teose litsentsis oleksid kaks selles loendis olevat üksust.

Et vastata küsimusele, kuidas copyleft mõjutab litsentside valikut, peame mõistma, kellele seda vaja on. Nüüd paljud ettevõtted, et mitte lisaraha maksta, pigem valivad avatud litsentse ja teevad neid endale, kuidas nad tahavad. Copyleft-litsentse on mitut tüüpi, näiteks:

• Puuduv copyleft - sobib neile, kes on valmis lisama koodi programmi, mida levitatakse teise litsentsi alusel. (näited - X11, BSD, Apache)
• Nõrk copyleft viitab litsentsile, kus mitte kõik tuletatud teosed ei päri copyleft-litsentsi. Nõrga copyleft-litsentse kasutatakse enamasti teekede jaoks, võimaldades linke teistele teekele. (näited - Mozilla, Yahoo!, Mts)
• Tugev copyleft - kõikide tuletatud teoste suhtes võivad kehtida ranged copyleft-sätted, mis tähendab, et teose algsel loojal on kõige rohkem õigusi. (näited on GNU General Public, BSD Protection, Sleepycat)

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 Pärast raamatu "The Case for Copyright Reform" 2. peatüki lugemist jäi mulle mulje, et midagi pole eriti muutunud, välja arvatud see, et ülemaailmsel tasandil pole midagi reguleeritud, vaid ainult kohaliku ja erasektori tasandil. Iga ettevõte määrab oma Interneti -ressurssides endale või teistele inimestele ajaraami ning otsustab ka selle üle, kas ühel või teisel põhjusel on vaja keegi bännida või mitte. Mis puutub tasuta mittekaubandusliku sisu jagamisse, siis selleks on olemas teenused, mis postitavad dokumente/faile ilma autoriõiguseta.

Minu arvamus on, et palju pole pärast kirjutatut muutunud, kuna aega läks suhteliselt vähe.

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Kõigist ülaltoodud 10 käsust on mulle kõige lähemal ilmselt 3. punkt "Tea, kus sa oled". Isiklikust kogemusest võin kirjeldada, et see on tõesti vajalik, kuna erinevaid kohti Internetis võib seostada erinevate riikidega, kus neil on oma kultuur ja kombed. Inimesena, kes istub erinevatel allikatel, võin soovitada enne midagi postitama asumist kindlasti uurida, kuidas kasutajad seal suhtlevad, mida nad julgustavad ja mida hukka mõistetakse. Hoolimata asjaolust, et Internetis on sõnavabadus, ei tohiks unustada kohalikke seadusi, samuti kohalikke ütlemata seadusi, millel põhineb igasugune suhtlus ja käitumine.

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Kõige enam realiseerunud visioonipunkt. 

Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. 

Praegu, kui olete riigi kodanik, saate hõlpsalt sisse logida mis tahes osariigi saidile ja kasutada selle teenuseid. Kõige selle jaoks on teil vaja ainult Internetti, kui teate, mida täpselt vajate, siis on kõik peaaegu koheselt. 

Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt. 

Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid. 

Kuna eesti keelt kasutatakse ainult meie riigi raames, kasutatakse seda kahjuks peamiselt riigi veebisaitidel. Paljud kohalikud eraettevõtted kasutavad põhikeelena inglise keelt ning eesti keel lisandub ainult keelekomisjoni jaoks.

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Tasub alustada sellest, mis on uus meedia. Uus meedia on termin, mida 20. sajandi lõpus hakati kasutama interaktiivsete elektrooniliste väljaannete ja uute suhtlusvormide jaoks sisutootjate ja tarbijate vahel, et tähistada erinevusi traditsioonilisest meediast, näiteks ajalehtedest, st see termin tähistab digitaalsed, võrgutehnoloogiad ja suhtlemise.

Hetkel tunnustatakse enamikku uutest meediatest meediana, kuid on hulk inimesi, kes ei tunnista, milleks neil on oma argumendid. "Kogu traditsioonilise meedia eesmärk on edastada avalikkusele sotsiaalselt olulist teavet. Uus meedia on omakorda vaid inimestevahelise suhtluse platvorm. Sellest järeldub, et traditsiooniline meedia asetab esikohale teabe, st sisu ja sotsiaalmeedias domineerib suhtlus, samas kui sõnumite sisu hajub tagaplaanile "- ühe e-turunduse valdkonna professionaali sõnad. Tema vastased selles küsimuses ütlevad, et uus meedia on traditsiooniline meedia, kuid veebivormingus, kus teatud programmeerimisoskuseta inimene saab osaleda sotsiaalselt olulise teabe loomisel, talletamisel ja levitamisel.

Kui mõelda, kas leian ma uut meediat traditsioonilise meediaga sarnaseks, siis minu vastus on jah.

Positiivne asi, mille uus meedia on andnud, on kättesaadavus. Pole tähtis, kus te olete või kes te olete, peamine on see, et teil on Internet, millest piisab, et tarbida teavet, mis on ette nähtud planeedi mis tahes piirkonna jaoks, selleks peate teadma allikaid. Samuti muutus teabe loojaks olemine lihtsamaks, selleks peate lihtsalt looma ajaveebi, kanali või veebisaidi.

Negatiivse poole pealt väärib märkimist sama teabe kättesaadavus. Iga päev võime näha sotsiaalvõrgustikes registreeritud lapsi vanuses 7–10 aastat, kuid seal olevad postitused ja uudised on suunatud hoopis teistsugusele publikule, mis võib hiljem nende psüühikat traumeerida. Teiseks puuduseks on infofiltrite puudumine, lugeja peab ise langetama otsuse, kas uskuda nähtavasse või loetud informatsiooni või mitte.

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Fax

Üks huvitav teema, millest tahaksin rääkida, on faks.

Faks on tehnoloogia piltide edastamiseks telefoniliini kaudu. Meetod sobib võrdselt nii graafilise kui ka tähtnumbrilise teabe edastamiseks.

Selle ajalugu algab 19. sajandil. Maailma esimene faks saadeti 1843. aastal, mida võib olla raske uskuda. Alexander Bain esitas 1883. aastal esimesena patendi faksiaparaadile. Ajalooliselt kuulus faksiühendus telegraafiside hulka ja see on telekommunikatsiooni tüüp.

Üks olulisi hetki faksi kasutamisel leidis aset 1966. aastal (rohkem kui sada aastat pärast esimese faksi saatmist), kui kiideti heaks GROUP 1. Standard. Pärast seda lihtsustati erinevate ettevõtete toodetud fakside ühilduvust. .

Praegu on faksid endiselt kasutusel, kuid mitte nii aktiivselt kui 20 aastat tagasi Interneti tulekuga massidesse. Hetkel on GROUP 3 standard juba kasutusel ning ühe lehe ülekandmiseks kulub umbes 30 sekundit.

Motorola DynaTAC

Motorola DynaTAC 8000X oli esimene mobiiltelefon.

Esimene mobiilikõne tehti 1973. aastal prototüübi põhjal. Aastatel 1973–1983 toodeti mitmeid prototüüpe. DynaTAC 8000X oli tõesti esimene mobiiltelefon, mis suutis kasutaja ühendada telefonivõrguga ilma mobiilioperaatorita. Ja seda võiks tõesti kanda üks inimene.

Müügile tulnud telefone toodeti aastatel 1983–1994. Üks eksemplar maksis 1884. aastal 3995 dollarit

See oli toru, mis kaalus umbes 0,8 kg ja mõõtmetega 22,5 x 12,5 x 3,75 cm. Aku võimaldas DynaTacil 35 minutit suhelda, kuid selle laadimiseks kulus veidi üle 10 tunni.

Kahjuks asendati see mudel kiiresti teiste telefonidega, mis olid väiksemad ja mugavamad.

Noppeid IT ajaloost

Python (1991)

Python on kõrgetasemeline programmeerimiskeel, mis on programmeerimiskeele tipus olnud juba mitu aastat. Guido van Rossum alustas selle arendamist 1989. aastal Hollandis, kuid ametlikult ilmus esimene versioon 21. veebruaril 1991. Praegu on python universaalne keel, mida kasutatakse skriptide, rakenduste, veebisaitide ja isegi mängude loomiseks. Selle programmeerimiskeele jaoks on loodud kasutajateegid, mis hõlbustavad sellega töötamist. Kuigi python sai populaarseks alles 2000. aastatel, ei muuda see asjaolu, et seda arengut võib nimetada tehnoloogiliselt oluliseks.

Amazon Web Services (2006)

Amazon Web Services (AWS) on kaubanduslik avalik pilv, mida haldab ja arendab Amazon. Pakub tellijatele nii infrastruktuurimudelit (virtuaalserverid, salvestusruum) kui ka platvormi tasemel teenuseid (pilveandmebaasid, pilve vahevara, pilveserverita andmetöötlus, arendustööriistad).
Esimesel ametlikul väljaandmisel (14. märts 2006) oli AWS -is saadaval 3 teenust - pilvefailide salvestus, arvutusvõimsuse rentimise teenused (virtuaalse masina rent) ja järjekorrateenus. Praegu kasutatakse Amazoni veebiteenuseid aktiivselt paljudes ettevõtetes (mitte ainult IT -s), samuti on selles teenuses toimunud palju muudatusi ja uusi teenuseid.

Docker (2013) 

Docker - tarkvara rakenduste juurutamise ja haldamise automatiseerimiseks keskkondades, mis toetavad konteineriseerimist, rakenduste konteinerit. Võimaldab teil pakendada rakenduse konteinerisse, mida saab tuuma virtualiseerimise toega mis tahes Linuxi süsteemis juurutada, pakub nende konteinerite haldamiseks käskude komplekti. Esimene ametlik versioon ilmus 13. märtsil 2013.

Docker võimaldab teil käivitada mitmeid rakendusi, mis ei ole mingil viisil omavahel ühendatud ja kui testimisel ilmnevad vead, ei kahjusta see operatsioonisüsteemi, millel rakendus käivitatakse. Nüüd võimaldab see tarkvara programmeerijatel rakendust iseseisvalt testida ilma testijate abita.